Nahkhiirte kaitse
tegevuskavad ....
Tänapäeval, kui kogu
Euroopas on maastikud ja elupaigad inimtegevuse tugeva mõju all, on
kõik nahkhiireliigid ammugi võetud seaduse kaitse
alla. Lisaks sellele on aastast 1991 töös Euroopa nahkhiirte
kaitse leping (EUROBATS), millega Eesti liitus detsembris 2004.
EUROBATS'i (EB)
lepingus on kirjas põhikohustused, mida kõik liikmesriigid
peavad täitma. Need on järgmised. -->
Agreement on the Conservation of Populations of European Bats, EUROBATS, 1991
London,
4th December 1991
Euroopa
nahkhiirte kaitse leping
Vabariigi Valitsuse korraldus lepinguga ühinemise kohta
Teadaanne välislepingu jõustumise kohta
/Euroopa
nahkhiirte asurkondade kaitse leping/
EUROBATS,
1991
Sõlmitud
4. detsembril 1991. a
Artikkel
III. Põhikohustused
1.
Lepinguosaline keelab nahkhiirte tahtliku püüdmise,
pidamise ja tapmise; välja arvatud juhul, kui seda tehakse
lepinguosalise pädeva asutuse loal.
2.
Lepinguosaline määrab oma jurisdiktsiooni piirkonnas kindlaks
nahkhiirte säilitamiseks ja kaitseks olulised kohad, sealhulgas
nende varjupaigad. Lepinguosaline kaitseb selliseid kohti
kahjustamise ja häirimise eest, võttes vajaduse korral arvesse
majandus- ja sotsiaalseid kaalutlusi. Lisaks sellele püüab
lepinguosaline kindlaks teha nahkhiirte olulised toitumispiirkonnad
ja kaitsta neid kahjustamise ja häirimise eest.
3.
Otsustades, milliseid elupaiku üldistel säilituseesmärkidel
kaitsta, kaalub lepinguosaline eelkõige nahkhiirtele olulisi
elupaiku.
4.
Lepinguosaline võtab asjakohaseid meetmeid edendamaks nahkhiirte
kaitset ning aitab kaasa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele
nahkhiirte kaitse tähtsusest.
5.
Lepinguosaline paneb asjatundlikule asutusele kohustuse anda nõu
nahkhiirte, eelkõige hoonetes elavate nahkhiirte säilitamise ja
kaitsmise kohta oma territooriumil. Lepinguosalised vahetavad teavet
sellealaste kogemuste kohta.
6.
Lepinguosaline rakendab vajalikke lisameetmeid kaitsmaks nahkhiirte
asurkondi, mida ta peab ohustatuks, ning teatab rakendatud meetmetest
kooskõlas artikliga VI.
7.
Lepinguosaline toetab sihipäraselt nahkhiirte säilitamise ja kaitse
alaseid uurimisprogramme. Lepinguosalised konsulteerivad
uurimisprogrammide osas üksteisega ning püüavad oma uurimis- ja
kaitseprogramme koordineerida.
8.
Kui vähegi võimalik, võtab lepinguosaline pestitsiidide kasutusloa
andmisel arvesse pestitsiidide mõju nahkhiirtele ning püüab
asendada nahkhiirtele väga mürgiseid puidutöötlemiskemikaale
ohutumate ainetega.
Ja tegelikkus ....
2019. a algul, 15 aastat pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ja ka EUROBATS'i lepinguga, koostasin analüüsi EB põhikohustuste täitmise kohta Eestis (Masing, 2019a, 2019c). Sellest ilmnes, et need põhikohustused on lõviosas täitmata! Nii on nahkhiirte kaitse Eestis ellu viimata. Ja seda polegi võimalik teha, kui riigis võimul olevad ametnikud ja struktuurid ei täida oma loomulikke tööülesandeid ning seejuures ei taasta looduskaitse teaduslikku, s.t TEADMISEL põhinevat alust.
NB!
ILMA TEADMISETA nahkhiirte tähtsate elupaikade ja nahkhiirte
eluviisi kohta
POLE
VÕIMALIK NAHKHIIRI KAITSTA TÄNAPÄEVA MAAILMAS!
Seda asjaolu teades
ning hästi meeles pidades on mõned huvilised siiski tegutsenud
nahkhiirte kaitse elluviimise nimel, sh asunud koostama nahkhiirte
tähtsate elupaikade andmebaasi (NH-TEA)
Eestis.
Selle töö puhul on
siin-seal ilmnenud kohalike kogukondade huvi. Ning seda tööd on ka
toetatud mõnes paigas. Nt 2017. ja 2018. a. suvedel tellis Jõelähtme
Vald nahkhiirte uuringud Jägala jõe alamjooksu piirkonnas (foto), mille
tulemusel ilmnes selle piirkonna olulisus ja koguni erakordsus.
Foto. Nahkhiirte uuring
Linnamäe paisjärvel 2018. a juunis, kus abiks olid kohalikud elanikud.