Nahkhiirte tähtis elupaik Jägala jõe piirkonnas

Jägala jõe alamjooksu piirkonnas olime varem põgusalt nahkhiiri uurinud 2002. a juulis, kui mõne öötunni vältel leidsime Jägala joa ääres toitumas neli liiki nahkhiiri: veelendlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir (Matti Masing ja Lauri Lutsar, avaldamata andmed).

Ent alles hiljaaegu õnnestus selles piirkonnas läbi viia põhjalikud nahkhiire-uuringud, kus meie tööd toetasid Jõelähtme Vallavalitsus ja kohalikud elanikud (Lutsar, 2017; Masing, 2019d).

Need uuringud andsid tulemuseks 12 liiki nahkhiiri, iga liigi leiukohad levikukaartidel, elupaikade kirjeldused ning arvukuse hinnangud suve erinevatel perioodidel.

Nahkhiirte detektor-uuring Jägala jõe alamjooksu piirkonnas 2018. a suvel

(väljavõte uuringu kokkuvõttest: Masing, 2019d)

2018. a kevadel ja suvel Jägala jõe alamjooksu piirkonnas 6 km² alal tehtud detektor-uuring andis tulemuseks 12 liiki nahkhiiri, mis näitab, et see ala on nahkhiirte ülitähtis elupaik suveperioodil (joonis).

Joonis. Jägala jõe alamjooksu piirkonna uurimisala kaart, koos nahkhiirte loendusaladega

vee ääres ja veest eemal (Masing, 2018a).

Need liigid on järgmised: tiigilendlane, veelendlane, „väikelendlased” (tõmmulendlane ja habelendlane), pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, pügmee-nahkhiir, põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, suurvidevlane ja väikevidevlane. (tabel)

Tabel. Nahkhiirte arvukuse hinnangud uurimisala (6 km²) kohta 2018. a detektor-uuringu andmetel

Liik	Leiukohtade arv uurimisalal 2018. a	Isendite suurim arv 2018. a (hinnang)	Märkused
Tiigilendlane	37	20	Valgetel öödel peamiselt Linnamäe paisjärve kohal; pimedatel öödel hajunud laiali ja siis sageli mitte vee kohal.
Veelendlane*	126	120	Valgetel öödel väiksemate rühmadena erinevate veekogude kohal; pimedatel öödel hajunud laiali.
„Väikesed lendlased”	72	50	Valgetel öödel üksikud isendid veekogude kallastel ja metsateedel; pimedatel öödel arvukalt toitumas veekogude kohal ja kalda lähedal.
Habelendlane*	?	80	Tõenäoliselt habelendlane, vajab tõestamist; augustis laialt levinud veekogude ääres, samuti metsateedel; kogu suvi Jägala joa lähedal jõgede kallastel.
Pruun-suurkõrv	36	20	Valgetel öödel väga raske leida, ei tee häält; pimedatel öödel laialt liikumas, sh veekogude kallastel ja kohal.
Pargi-nahkhiir*	117	120	Mais, juunis ja augustis toitumas enamasti veekogude kallastel; augusti lõpus rändehoog rannajoonel; septembris harv.
Kääbus-nahkhiir	21	15	Mais, juunis ja augustis toitumas ainult veekogude kallastel; septembris polnud.
Pügmee-nahkhiir	4	4	Juunis ja augustis toitumas üksikutes kohtades jõe kaldal, joast mitte kaugel; septembris polnud.
Põhja-nahkhiir*	225	120	Maist septembrini toitumas veekogude kallastel ja kohal, sageli ka veest eemal; septembri lõpus polnud.
Hõbe-nahkhiir	9	5	Augustis ja septembri algul Linnamäe paisjärvel ning mujalgi veekogude ja metsade kohal.
Suurvidevlane	2	2	Augustis Linnamäe paisjärve keskosas ja rippsilla juures möödumas.
Väikevidevlane	2	1	Septembri algul Jägala jõe suudmes.
KOKKU		557	Kõik liigid kokku kuni 600 looma (100 looma/km²)

* tõenäoliselt mitu suvekolooniat uurimisalal

Nahkhiirte poegimiskolooniate ajal juunis leidsin 8 liiki nahkhiiri, kelle suvekolooniad elavad selles piirkonnas. Nahkhiired lendavad siis öösel veekogude kohal ja ümbruses puistu varjus, püüdes seal toiduks putukaid. Sel perioodil on nende liikumisulatus väike ja päevased varjepaigad asuvad reeglina toitumispaikade lähedal.

Detektor-uuring näitas, et mai lõpus ja juunis toitusid veekogude kohal tiigilendlane, veelendlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir ja pügmee-nahkhiir, kellest 5 esimese liigi arvukus oli kõrge, mis viitas kolooniate leidumisele uurimisalal. Poegimisperioodi kolooniates sünnivad nahkhiirtel järglased. Seega on nende kolooniate elualade säilitamine nahkhiirte asurkondade jaoks esmajärgulise tähtsusega.

Valgete suveööde ajal oli tiigilendlaste enamik koondunud toituma Linnamäe paisjärvele, mujal veekogudel leidus vaid üksikuid selle liigi isendeid ning mitte väga sageli. Veekogudest eemal seda liiki siis ei leitud. (fotod 1 ja 2, joonis)

Valgete suveööde aegu mere ääres nahkhiiri peaaegu polnud. Seevastu augustis ja septembris võis „väikelendlasi”, pruun-suurkõrvu ja teisigi liike leida sageli toitumas ranna lähedal metsades ja lagendikel (foto 3).

Tiigilendlase (Myotis dasycneme), Euroopas erilise kaitse all oleva nahkhiireliigi suvekoloonia leidumine uurimisalal on erakordne, Põhja-Eestis on see praegu ainus teada olev selle liigi suvekoloonia. Selle koloonia püsimine sõltub täielikult Linnamäe paisjärve olemasolust ja olukorrast; ilma Linnamäe paisjärveta seda kolooniat ei oleks!

Nii on uuringud tõestanud nahkhiirte tähtsa suvise elupaiga leidumise Jägala jõe alamjooksul. Nahkhiirte Uurimise Töörühma (NUT) poolt loodud Nahkhiirte tähtsate suviste elupaikade andmebaasis kannab see järjekorranumbrit 1 (üks).

Foto 1. Linnamäe paisjärv, nahkhiirte tähtsa elupaiga kese.

                                                                    Foto 2. Tiigilendlane toitumislennul Linnamäe paisjärve kohal juunis 2018.

Joonis. Tiigilendlase suvekoloonia toitumas Linnamäe paisjärve kohal mais ja juunis 2018.

Foto 3. „Väike lendlane” (tõenäoliselt habelendlane), Eestis ohustatud ja kaitsest vajav nahkhiireliik.